Kukkuv õun
Kuku Raadio
Subscribe
"Kukkuv õun" on Kuku raadio loodus-teadussaade, mis uurib mõnda teadussaavutust, -nähtust, -valdkonda või -probleemi.
Available episodes
Newest first
Oldest first
2 days ago
Kukkuv õun 30-05-2023
playlist_add
May 23, 2023
Kukkuv õun: Võrkudesse punutud ökosüsteem – see ongi ökosüsteem
11-13. maini vältas rahvusvaheline konverents BIOTOOPIA ja seal räägiti ökosüsteemide erinevatest aspektidest. Nagu ka võrgustumisest ja võrkudest. Seente võrkudest näiteks, millel on oluline, aga lõpuni veel avamata roll ökosüsteemide toimimises. Räägime saates kuidas neid võrgustikke uuritakse ja mis tänaseks teada. Ja ka põhilisest: kuidas inimestele arusaadavaks teha nende võrgustike rolli. Saatekülaline on Tartu Ülikooli molekulaarökoloogia professor Maarja Öpik. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
May 16, 2023
Kukkuv õun: Kaua koroonaviirus meis veel vindub?
Pandeemia on lõppenuks kuulutatud, aga viiruse mõju jätkub «pika covidi» nimeliste sümptomitega. Perearstidele kurdetakse 10 korda rohkem kummalisi vaevusi, kui haiguslugudest arvata võiks – kas see ongi pikk covid? Millised võimalused on pika covidiga toime tulla? Kas selleks on ravimeid? Külas perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
May 9, 2023
Kukkuv õun: Müüonid ja salapärane tuumareaktor Paldiskis
Paldiskis on [teadmata sisuga tuumaobjekt](https://leht.postimees.ee/7768236/pildid-paldiski-salaparane-tuumaobjekt-tiksub-2040-aastani-ja-laheb-siis-maa-alla), milles on kes-teab-mis sodi betooni alla valatud. Seda pole võimalik puurides uurida. Seda uuritakse müüonitega. Gscani nimeline Eesti ettevõte on ehitanud valmis unikaalse müüonatomograafi, mis kasutab looduses saada olevaid müüoneid. Müüonid pärinevad suure energiaga kosmilistest osakestest, mis Maa atmosfääris molekulidega põrkudes neid tekitavadki. Müüonid, mis on rasked elektronid, tungivad sügavale ainesse ning sealt välja liikudes toovad endaga kaasa ka teabe selle keemilise olemuse ja struktuuri kohta.
Müüonite abil saab navigeerida sügaval ookeanis või kaevanduskäikudes. Müüonite abil osatakse ennustada ka ilmastikunähtusi – orkaane näiteks. Müüonite abil oleks võimalik luua ka relv, mis lendava tuumarelva võiks rivist välja lüüa. Saatekülaline füüsik ja Gscani arendusjuht Andi Hektor. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
May 2, 2023
Kukkuv õun: Antarktika jääkiht pakseneb – kus on siis kliimasoojenemine?
Jääkiht, tõsi, paksenebki, aga seda ilmselt seetõttu, et Lõunameri soojeneb ja lõunapoolusele sajabki rohkem lund. Ilmselt sukeldub samas ka rohkem liustikujääd merre. Soome Antarktika uurimisjaamal on vanust 30 aastat. Viimased 9. aastat on Soome meteoroloogiainstituudi lõunapooluse uurimisjaama logistikat korraldanud füüsikdoktor Priit Tisler. Saates ta räägibki, kuidas Antarktika uurimise praktiline pool välja näeb. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Apr 25, 2023
Kukkuv õun: Kas koroonaviirus oli salalaborist jalga lastud kurikübe?
Nüüd, kus näib, et koroonapandeemia leebumas, on hetkeseis siiski selline, et Eesti haiglates on koroonanakkusega paarsada inimest. Kui sarnane on 2020 alguse saanud pandeemia 1918. aastal alanud nn Hispaania gripi pandeemiaga ja mis osas need erinevad? Miks ja kui palju on see esialgne viirus tänaseks mutuunud? Mis saab edasi: kas sellised loomadelt inimestele hüppavad haigused jäävadki meid külastama? Kas tuleb ka järgmine pandeemia? Ja kuidas on tegelikult selle kahtlusega, et koroonaviirus pistis plehku või lasti valla mõnest Hiina salalaborist? Kas me teame seda? Saatekülaline Tartu Ülikooli rakubioloogia professor ja pandeemia asju ajanud teadusnõukoja juht Toivo Maimets. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Apr 18, 2023
Kukkuv õun: XXI sajand on rasvasajand – kookosvõi ja šokolaadisajand
Esimesel aprillil avas Jaan Habicht, mikrobioloog ja ettevõtja, Peedul šokolaadilabori. Kakaopuuvilju, mis on muide marjad, on söödud tuhandeid aastaid. Tuleb välja, et kakaopuuliikegi on tuhandeid ja need puud on vanemad, kui mõnedki mäed Maal. Kui kakaosse ja XIX sajandi keskpaigas leiutaud šokolaadi aga teadulikumalt suhtuda, siis avaneb sootuks uute võimaluste maailm: kakaos olevad rasvad on kui happekindel skafander, et läbi mao kõikesöövitava soolhappelisest koopa jämesooles elavatele mikroorganismidele turgitavaid aineid toimetada. Ei šokolaadi ega kakaodki ei pea tarbima mitte palju, aga seda tuleb teha põhjalikult. Muu hulgas saate teada, mis asi on «Šokolaadikoodeks» ja miks osasid šokolaade saab müüa vaid apteegis. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Apr 11, 2023
Kukkuv õun: Tulnukad on kohal ja me ise oleme need valmis teinud. Liivast!
22. märtsil avaldas Future of Life Institute pöördumise, millega soovitatakse pauslie panna võimaste tehisintellektide arendamine, kuniks pole selge, mis on selliste arendamise tagajärjeks. Tänaseks on see pöördumine kogunud üle 20 000 allkirja. Vahepealne suurem arv – üle 60. tuhande allkirja – tulenes sellest, et sedavõrd suurt allkirjade voogu polnud instituut harjunud töötlema.
Saates on külas Skype'i üks loojatest ja tehnoloogiainvestor Jaan Tallinn. Ta on ka nii selle instituudi asutaja nagu ka pöördumise autor. Juttu tulebki sellest, millised ohud on seotud võimaste tehisintellektide loomisega, miks on need sama ohtlikud, kui tuumarelv, miks neid saab nimetada tulnukateks ning kas need kunagi hakkavad ka me lapsi õpetama? Ja peamine, kas valitsustel on selle vastu midagi võimalik ette võtta? Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Mar 28, 2023
Kukkuv õun: Jaak Vilo: uued avastused sünnivad erialade kokkupuutepiiridel
Tartu Ülikooli rektoriks kandideeriv andmeteaduse professor Jaak Vilo oli üllatunud vaid selle üle, kui loomutruuks osutus eelmise aasta detsembris üllitatud tehisintellekt. Selle tulekus tal kahtlusi polnud. Arutame selle üle, milliseid küsimusi, probleeme ja võimalusi pakub see tohutu hüpe infotehnoloogias. Kas peaks seda pelgama või kasutama õppima? Tuleb välja, et Moore'i seadus – kuidas on kasvanud arvutuselementide tihedus ja arvutuskiirus – on toiminud ka mikrokiipide eelsel ajastul. Seaduse sõnastaja ja Inteli üks asutajatest Gordon Moore suri 24. märtsil 94 aasta vanusena. Räägime ka sellest, kui pikalt hinnatakse, et Moore'i seadus veel toimida saab, enne kui kiipide füüsikaline piir ette tuleb. Juttu tuleb ka sellest, millised võimalused avanevad seotult läbimurretega aju-uuringutes: nimelt on hiire aju rakutäpsusega atlas valmis saanud. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Mar 21, 2023
Kukkuv õun: Äkki on ülikoolidel liiga palju autonoomiat? Ehk peaks koolitama insenere ka siis kui tänaseks sellele tellimusi pole?
Tööturg on muutunud ja täna ei tea keegi väga täpselt seda, millised saavad olema töökohad ja nõudmised neile viie ja kümne aasta pärast. Robotid kirjutavad ja räägivad üsna edukalt – ütleme nii, nad teevad ära teksti ja kõneloome rutiinse töö. Samas toimetavad nad vigu tehes, mis tähendab, et meil on vaja inimesi, kes aru saavad, mida need teevad. Kas on nii, et kui pole piisavalt insenere ja keemikuid ja mikrobiolooge, siis ei tule ka sellised ettevõtted siiakanti neile tööd pakkuma või esitama ülikoolidele tellimust, kui palju ja milliseid insenere neil vaja on. Raha muutmine haritud inimesteks on parim investeering – pikas perspektiivis muidugi.
Aga millisteks inimesteks? Ilmselt laia haardega, interdistsiplinaarstekes, kel ka parem koostöövõime. Saatekülaline on Tartu Ülikooli majandusprofessor ja sotsiteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets. Raul Eamets kandideerib ka aprillis toimuvatel valimistel Tartu Ülikooli rektoriks. Teised kandidaadid, praegune rektor Toomas Asser ja informaatik Jaak Vilo on saanud samuti kutse Kukkuvasse Õuna. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Mar 14, 2023
Kukkuv õun: Selle aasta sügisel vuhiseb Eestis tehtud auto vaid päiksejõul 3000 km diagonaalis läbi Austraalia
Päikesevõidusõitude ajalugu maailmas algas 1987. aastal ja Eestis alustati sellega aastal 2020. Solaride on ettevõtmine, mitte ettevõte nagu selle tegevjuht Kristel Leif korduvalt rõhutab, mis valdavalt põhineb suure hulga huviliste vabatahtlikul tööl. Tänaseks on Solaridest läbi käinud üle 300 inimese ning praegu osaleb selle töös 70 inimest, kellest noorim on 15-aastane ja vanim üle 70. Päikesesõit pole morsipidu ja tehniliselt on see keeruline ettevõtmine – nagu iga teine võidusõit. 2021. aastal sai Solaride päikesekihutamise maitse suhu Marokos. Solaride plaanidest räägivad saates ettevõtmise tegevjuht Kristel Leif, inseneeriajuht Mart Erik Kermes ja peainsener Karl August Tatuns. Saatejuht Marek Stradberg.
playlist_add
Mar 7, 2023
Kukkuv õun: Põhjus leitud, miks paberil on metsa rohkem kui tegelikkuses: vale ja enesepettus, aga see-eest metsatööstusele kasulik enesepettus
Postimehe fondi toel tehti valmis Metsa Alternatiivne Hindamine. Selle aluseks olid samuti ametlikud andmed riiklikest registritest. Tulemus jahmatav: 2021. aasta lõpuks on Eesti metsatagavara 100 miljonit väiksem kui näitab riigi ametlik statistika. Seda tehakse SMI ehk statistilise metsainventuuri meetodi alusel. Kuidas saavad tekkida siis sellised erinevused? Näib, et peamiseks põhjuseks on eeldus, et vaid valitud kohtades metsa seisundit mõõtes saaks seda üldistada kogu metsa peale. Ja ei saagi. Tuleb välja, et reaalselt neil maa-aladel, mis raieks eraldatud, kokkuvõttes seda puutihumeetrite hulka polegi, mis seal olema peaks. Ja mis siis saab? Siis haaratakse aga maid raieks juurde, et lubatud raiemaht täis saaks. Selle tulemusena aga lõigatakse läbi ökosüsteem sellisel moel, et tervikus saavad räbalad. Juba üsna mitmendat aastat näitab Eesti ametlik süsinikusidumise statistika seda, et metsad ei seo enam süsihappegaasi, vaid eraldavad seda. Kuidas see kõik ni…
playlist_add
Feb 28, 2023
Kukkuv õun: Tuul Sepp: vahel tahaks rääkida rohkem ja üldisemalt, aga teadusartiklite retsensendid vaatavad sellele viltu
"Kukkuva õuna" saates on külas riigi teaduspreemia saaja Tartu Ülikooli loomaökoloogia kaasprofessor Tuul Sepp. Juttu tuleb sellest, kuidas eluslooduses, nii lihtne kui see ka ei tundu, ongi kõik kõigega seotud. Kõneleme sellest, kas evolutsioon puudutab ainult bioloogilisi süsteeme või ka ideid ja masinaid. Kas evolutsiooni osaks on ka meie tehnoloogiad ja masinad nagu seda on ka näiteks lindude pesad? Mida aga arvata kõnerobotitest ja tehisintellektist laiemalt? Kas ka see on osa evolutisoonist? Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Feb 21, 2023
Kukkuv õun: Asta Õim – keeleteadlane, kes sõdis maffiaga eesti keele säilimise nimel
Teaduse elutööpreemia saanud Asta Õim võitles 1992. aastal julgelt maffiaga, et säilitada Eesti keele instituuti ja selle tegevust. See on väheteada lugu, aga Asta räägib selle ära. Kust tuleb keel ja kui sarnased ja erinevad on keeled? Kuidas peaks õpetama lastele keelt ja mis juhtub siis, kui vanematel pole peres ühist keelt, mida piisavalt osataks, aga ometi suheldakse lapsega just selles keeles? Kas võro ja seto keeled on keeled? Kui head keeleuuneajad on eestlased ja kas kõneroboteid peaks kartma? Nii neist, kui muudestki teemadest räägib saatekülaline Asta Õim.
Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Feb 14, 2023
Kukkuv õun: Kõnetehnoloogia professor: ChatGPT oli mulle täielik šokk!
Kuidas sai võimalikuks, et kõnerobot nii inimpäraselt vestelda suudab ja seda ka nii Eesti, Võro kui Seto keelteski? Miks läheb kõnerobot vahel siiski ropuks ja kurjaks kätte? Kas kõnerobot oskab ka malet mängida? Kas singulaarsus võib jõuda meieni mitte robotite antud käskude kaudu, vaid vastupidi: meeldiva sõltuvuse kaudu? Ja mida teha koolis: kas keelata vestlusrobotid või vastupidi – õpetada nendega osavalt ringi käima? Saatekülaline on Tallinna Tehnikaülikooli kõnetehnoloogia kaasprofessor Tanel Alumäe. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Feb 7, 2023
Kukkuv õun: Tallinna Tehnikaülikooli professorid: «Kasutage tehisintellekti oma koolitööde tegemisel palju jaksate, ainult...»
Tallinna Tehnikaülikooli professorid: «Kasutage tehisintellekti oma koolitööde tegemisel palju jaksate, ainult...» ...ainult peate ise teadma, milliseid viiteid see vestlusrobot kasutab. Kasutaja vastutab - robot ei vastuta. Suhtlev tehisintellekt on suur revolutsioon, mis jääb ajaloos meelde ehk rohkemgi kui koroonapandeemia. Kas aga tehisintellekti peab kartma või peab kartma ikkagi inimest, kes seda kasutab? Milliseid võimalusi pakub tehisintellekt näiteks majade sisekliima juhtimisel ja mis meid ees ootab? Sellest räägivad Tallinna Tehnikaülikooli tarkvaraprofessorid Juri Belikov ja Eduard Petlenkov. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Jan 31, 2023
Kukkuv õun: Mida ütleb tehisintellekti ise selle kohta, kui talt küsida, kas ta hakkaks diktaatoriks?
Tõlkimine, kirjutamine, autojuhtimine, haiguste diagnoosimine, rakettide sihtimine, kohtumõistmine ja kohtualuse kaitsmine – pole valdkonda, kuhu inimesed poleks tehisintellekti, tegelikult masinõppe algoritme, rakendanud. Isegi see on välja arvutatud, millal saabub singulaarus - hetk, kui masinmõistus ületab inimese oma. Mida sellest arvata ja mida me selle kohta teame? Selle üle arutavad Postimehe teadustoimetuse ajakirjanikud Mariliis Kolk, Sten Kohlmann ja Kaido Einama. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Jan 26, 2023
Kukkuv õun: Kuidas küll oluline muutus maha magati - kus on Eesti kliimaseadus?
Üsna pikalt on Eesti valitsused vaielnud keskkonnaorganisatsioonidega, millised on kõnelenud vajadusest muuta majandust rohelisemaks ja süsinikuneutraalsemaks. Vastuväiteks on olnud, et seda ei saa teha ju ometi ühepoolselt, sest nii me kaotaksime väga palju võimalusi. Täna on Euroopa liidu 20-l riigil oma kliimaseadused. Nende jaoks tähendab see muu hulgas ka seda, et ka kliimat ohustavaid kaupu ja teenuseid ei osteta muude maade ettevõtete käest. Kui mitte kohe täna, siis kindlasti homme. Nii olemegi maha maganud võimaluse muuta ka enda toodete ja teenuste iseloomu ning me ettevõtted võivad ilma jääda turgudest, kus kliimahool kasvamas. Kliimaseadus on tavatu õigusakt, sest selles sätestatu on mõeldud ajas muutuma ja seda juhtudel, kui kliimasoojenemist ei õnnestu peatada. Õigusteadulikultki üsna uudne asi. Kliimaseadus on vajalik ka seetõttu, et oleksid tagatud inimeste põhiõigused. Me ei tohi toimida nii, et tänaste põlvkondade võimalusi ja mugavusi ei…
playlist_add
Jan 17, 2023
Kukkuv õun: Kuidas pärmid meid päästavad ja mis seos on sellel tulnukatega?
Eesti teadlaskond on saanud märkmisväärse rahasüsti Euroopast, et aidata veelgi paremaid jalgu alla siinsele sünteetilisele bioloogiale. Kuidas pärmide ümberõpetamisega toota liha ja piimaavalke? Milliseid materjale saab veel valmistada ümber kujundatud bakterite, pärmide ja vetikate abil? Saate ka teada, kuidas kunstlikult loodud õllepärm parimad degustaatorid ära tüssas – heas mõttes! Ja kõige lõpuks räägime ka NASA poolt taas käivitatud tulnukateuuringust – mida meil siis ikka päriselt karta on? Külas on Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Jan 3, 2023
Kukkuv õun: Mida hullu need võõrliigid siis ikka teevad?
Teeme juttu merealade võõrliikidest, kes tulevad Läänemerre nii laevade kui vesiviljelusega. Neid on siin üksjagu ja muu loodus kohaneb nendega pika vinnaga. Näiteks ümarmudilaid on alles viimastel aastatel õppinud mõned kalad toiduks kasutama. Inimene ka. Huvitav, kas mõni võõrliik on kunagi mõne kohaliku liigi ka välja suretanud? Ja huvitav, kui paks on kõige paksem elusolendite kiht, mis laevapõhja alt leitud? Lisaks sellele saate teada ka seda, kes on see organism, kes siinkandis usinalt fosforit «kaevandab»? Saatekülaline on Tartu Ülikooli ja Taani Tehnikaülikooli prfessor Henn Ojaveer. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Dec 20, 2022
Kukkuv õun: Kas psühholoogiline doonorlus on mõeldav ja kas see parandaks me arusaama inimestest?
Elundidoonorlus on teada ja tuntud asi. Samuti saab annetada oma keha surmajärgselt teadulike uurimuste jaks. Aga kas oleks vajadust ka selle järele, et annetada oma käitumist puudutav andmekogum, selleks, et käitumispühholoogid saaksid inimestest parema pildi? Kuidas inimesed üldse stressiga toime tulevad või siis ei tule ja kuidas on meid mõjutanud möödnuva aasta kobarkriisid. Sellest räägib Tartu Ülikooli psühholoog Andero Uusberg. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Dec 13, 2022
Kukkuv õun: Kuidas hakkab välja nägema meditsiinikorraldus, kui Eestit tabab sõda?
Eesti meditsiini ees on nüüd kaks tõsist ülesannet: kuidas toime tulla suurõnnetustega ja kuidas toime tulla sõja ajal. Need ei ole üks ja sama asi. Suurõnnetuse puhul on haiglad terved, aga arstide koormus suur. Sõja korral pommitatakse haiglad väga suure tõenäosusega maatasa ja arstide koormus on täiesti ennustamatu. Räägime ka sellest, mille poolest sõjaväljakirurgia erineb sellest, mis turvalistes haiglastes toimub, aga ka sellest, mida on tsiviilmeditsiinil õppida sõjaväljakogemusest. Saatekülaline kirurg ja suure missioonikogemusega välikirurg ning reservohvitser Tiit Meren. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Dec 6, 2022
Kukkuv õun: Miks seapõrn ilma ei ennusta ja kuidas ikkagi ilma ennustada saab
Ilma ennustamine ja ka kliima ennustamine õnnestub aina täpsemalt: sajad tehiskaaslased ja tuhanded ilmajaamad üle maailma võimaldavad aina täpsemalt kindlaks määrata ilmaprotsesside hetkeseisu. Tänapäeval ulatuvad ilma mõjutavad asjaolud kuni 50 km kõrgusele. Füüsikaseadusi kasutades aga saamegi ilma ennustada üsna pikalt ette aga kahjuks mitte liiga pikalt. Vähemalt ei õnnestu see meie laiuskraadidel ja konkreetselt ka Eesti jaoks. Miks see nii on, selgitab saates Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsik Piia Post. Saame teada ka, miks on lootusetu vägivaldselt kliimaprotsesse mõjutama asuda aga ka seda, milliseid nö loomulikke eksperimente kliima osas teha saab. Selliseid, millised kukuvad nagu juhuse tahtel ise välja.
Saatejuht Marek Straneberg.
Loe ka: [https://teadus.postimees.ee/7661855/piia-post-kas-seaporn-suudab-talveilma-toesti-paremini-ennustada-kui-teadus ](https://teadus.postimees.ee/7661855/piia-post-kas-seaporn-suudab-talveilma-toesti-paremini-ennustada-…
playlist_add
Nov 29, 2022
Kukkuv õun: Kas teate, et mõnes keeles on valetamine lihtsalt raskem, kui mitte võimatu?
Miks päästa väheräägitavaid ja kaduvaid keeli? Mida me tegelikult teada saame, kui meil on olemas teadmine selle kohta, kuidas näeb välja ja kostub mõnel kaugel maal räägitav keel, mille rääkijaid vaid kümneid? Tuleb välja, et ühtpidi on selliste keelte rääkijate hulgas, kelle kuuldes ei saagi väga udu ajada, olla lihtsam, aga teistpidi ka keerulisem: sest me enda keeleruum sallib ebamäärasust rohkem, kui nende oma. Kui suur roll on keele arengus kirjakeelel ja kas me üldse teame, kui vana on näiteks ka Eesti kirjakeel? Saame ka teada, et umbes pool maailma rahvastikust kõneleb ainult kahtekümmet keelt. 90% maailma rahvastikust kõneleb 200-t keelt. Keeli on üldse umbes 7000 ja neist kuute tuhandet kõneleb 3-4% maailma rahvastikust.
Vaat sellised lood ja veel muudki, millest räägib keelepäästja ja keeleteadlane Indrek Park.
Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Nov 22, 2022
Kukkuv õun: Kuigi droonides pole väga palju uut, on need muutnud seda, kuidas sõdu peetakse
Ukraina sõda on kasutusse toonud kuhjaga droonidel põhinevat sõjapidamise lahendusi. Tapjadroonid, luuredroonid, peibutusdrooni ja palju muudki. Tuleb välja, et ka üsna suurte droonide parv ajab õhutõrje lootusetult segadusse: radar ei näita üldse, kuhu täpselt tulistada, et nuhtlusest lahti saada. Tuhandete kilomeetrite kaugusele lendavad nüüdisdroonid lendavad täielikus sidevaikuses ja suudavad ise aru saada, millele ja millal pihta lennata. Droonidest räägib Marek Strandbergiga lennundusekspert Peep Lauk.
playlist_add
Nov 15, 2022
Kukkuv õun: E-suitsetamise uus needus
Erinenevate e-sigarettide ja elektrilised tubakatoodete turg maailmas on kasvanud suuremaks neist, mida tuleb leegiga süüdata. E-nikotiin pidavat aitama loobuda suitsetamisest. Kas tõesti? Millisest suitsetamisest loobuvad 7-10 aastased lapsed? Eesti koolides on prügikastid täis tarbitud e-nikotiinist üle jäävat prahti. Muide - ühe e-tubaka annuse nikotiinikogus on sama, mis pakil sigarettidel. Lapse arenevale ajule ei anna selline nikotiinikogus paraku midagi juurde, vaid võtab hoopis ära. Riigikogus on vastu võtmisel seadus, mis soosib kõike mis lastele meeldib: erinevaid tubakatoodete magusaid maitseid nimelt. Uurime ka seda, millised on e-tubaka reeglid Ühendkuningriigis, kus see ongi kuulutatud lahenduseks, millega tubakast loobuda. Saates on külas Anna-Liis Veerpalu Tervise Arengu Insitituudist ja Aive Telling sotsiaalministeeriumist. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Nov 8, 2022
Kukkuv õun: Ja õhust saabki elektrivooluga kuldaväärt kraami!
Ja õhust saabki elektrivooluga kuldaväärt kraami! Retsept on lihtne: sulataud soola ja veidi voolu ja näpuotsaga veel üht-teist ja õhus olevast süsihappegaasits saab valmistada vähemalt nelja sorti nano-osakesi. Kõik see puha kullahinnaga ja igal neist osakesetüüpidest eri omadused
Esiteks muidugi on see hea võimalus atmosfääris süsinikuhulka vähendada. Näiteks parema Maa kliima saavutamiseks. Mida aga nende osakestega teha saab? Kas neist saab tugevamaid materjale? Kas need jäävad sulas metallis «ellu» ja võivad parandada selle omadusi? Kas sulasoolatehnika võimaldab ümber töödelda ka elektroonikaseadmeid? Igatahes on saates ka üleskutse neile, kel huvi uurida, kui ohtlikud on elusloodusele UpCatlysti toodetavad osakesed. Saate külalised ongi Gary Urb ja Einar Karu just sellest ettevõttest. Saatejuht Marek Stradberg.
playlist_add
Nov 1, 2022
Kukkuv õun: Kas Nobeli füüsika-auhinna saaja koostöö Hiina riigiga on ohtlik?
Kas Nobeli füüsika-auhinna saaja koostöö Hiina riigiga on ohtlik? Tõepoolest teeb Austria füüsik Anton Zeilinger, selle aasta Nobeli füüsikapreemia laureaat, koostööd Hiinaga kvanttehnoloogia vallas. See puudutab pealtkuulamiskindlat sidet. Veinidi kõhedusttekitav. Mida aga selles arvata? Uurime ka, et milline on masinõppe ja kosmosetehnoloogia seos ja kuidas saab toime tulla aina kasvava kosmoseprügiga. Kas Euroopa Liidus hakkavad ka algoritmid inimeste üle kohut mõistma nagu see toimub Ameerika Ühendriikides? Paljudele muudelegi küsimustele leiate vastuse seekordsest Kukkuvast Õunast, kus saatejuht Marek Strandberg on külla kutsunud majandusministeeriumi kosmosevaldkonna juhi Paul Liiase ja andmete ning tehisintellekti nõuniku Marily Hendriksoni.
playlist_add
Oct 25, 2022
Kukkuv õun: Kas teie teate kuidas toimib pank? Paljud arvavad, et teavad, aga kuidas lood tegelikult on?
Kas teie teate kuidas toimib pank? Paljud arvavad, et teavad, aga kuidas lood tegelikult on? Just nende põhiteadmiste avastamise eest ongi antud 2022. aasta Nobeli majandusauhind, mille said Ben Bernanke, Douglas Diamond ja Philip Dybvig. Nemad küll ei näidanud ära seda, kust tuleb tolm, küll aga selle, kuhu võib kaduda raha – ja nimelt võib raha haihtuda koos usaldusega. Just usaldus on see, mille kadumine pangandusele on suurim oht. Nagu räägib saatesse külla kutsustud Tartu Ülikooli õppejõud ja Luminori peaökonomist Lenno Uusküla, on nobelistide tööde oluline roll ka selles, et neil õnnestus ära näidata, et pankade roll majandustsüklites on suurem, kui varem arvatud. Mida aga tähendab see «varem» - sellestki saame aimu: see on selline poole sajandiga mõõdeta ajaühik. Nagu paljude teistegi Nobeli auhindade saajate puhul, kehtib ka majandusauhinna puhul see, et kuulate ning laksatate käega vastu otsaesist: «No see on ju nii lihtne, loogiline ja üsna ene…
playlist_add
Oct 18, 2022
Kukkuv õun: 2022. aasta Nobeli füüsikaauhinna said kolm kvantfüüsikut – Alain Aspect, John Clauser ja Anton Zeilinger
2022. aasta Nobeli füüsikaauhinna said kolm kvantfüüsikut – Alain Aspect, John Clauser ja Anton Zeilinger. Oma töödega lükkasid nad lõplikult ümber Albert Einsteini kõhklused selle kohta, et kvantfüüsika pole ikka päris füüsika aga hoopis mingi justkui mõnda praktilist laadi ülesannet lahendava puuduliku teooriaga, mis eirab peamist: Albert Einsteini arusaama selle kohta, et miski ei saa liikuda valgusest kiiremini siinses Universumis.
Aga tuleb välja, et saab. Hetkega saab teleporteeruda kvantinformatsioon. Sellest, miks see nii on ja kuidas see toimub, räägivad Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kalda ja saatejuht Marek Strandberg. Kui te ennem ei ole kvantfüüsikast arus saanud, siis selle saate kuulamise järgselt on vähemalt kaks võimalust: kas asi läheb paremaks, selle arusaamise mõttes, või mitte.
playlist_add
Oct 11, 2022
Kukkuv õun: Mis sai neandretaallastest – Svante Pääbo Nobeli 2022 aasta meditsiinipreemiast
Vastame ära iga-aastasele küsimusele: miks just see isik sai Nobeli preemia. Saame teada, milline vaev oli nokkida tuhandeid aastaid vanadest luukildudest välja pärilikkusainet ja seda analüüsida. Mis seos on inimese põlvnemisel ja segunemiselt meditsiini ja haigustega? Kas neandertaali inimese hävitas Homo sapiensi toksilisem DNA või muutus see hoopis muudel põhjusel ise toksiliseks? Kas võis olla, et nüüdisinimeste eellased sõid lihtsalt neandertaalased ära? Mille poolest erinevad arheogenoomika ja paleogenoomika? Külas Tartu Ülikooli geenoomikaprofessorid Kristiina Tambets ja Mait Metspalu. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Oct 4, 2022
Kukkuv õun: Rinnavähk - kuri haigus, mis ründab ka mehi!
Kuidas areneb välja rinnavähk ja kui suur on päriliku eelsoodumuse osakaal selle haiguse puhul?
Mida tähendavad vähktõve staadiumid: I, II, II ja IV ja millistes staadiumites avastatud rinnavähk on edukalt ravitav? Kui öeldakse keemiaravi, siis mida see tegelikult tähendab ja kas onkoloogid räägivad ka keemiaravist või millestki muust? Ja mis on kiiritusravi ja kuidas seda läbi viiakse? Kui oluline on rinnavähi puhul ennetustegevus ja kui suur roll on selles mammograafial? Ja muide, mis on mammograafia ja mille poolest see erineb tavalisest röntgenülesvõttest? Ja veel - 8. oktoobril toimub Roosa Lindi jooks, millega aidatakse kaasa rinnavähi ennetustegevusele. Lähemalt saate lugeda ja end jooksule kirja panna [siit](https://www.liigume.ee/1043944/roosa-lindi-jooksuga-tommatakse-tahelepanu-rinnavahi-ennetamise-olulisusele). Stuudios on onkoloog, keemia- ja kiiritusraviarst Maigo Riener. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Sep 27, 2022
Kukkuv õun: Kuidas bakterid õpivad ja mil moel viirused neile tuupi teevad?
Bakterid on nutikad ja kohanevad organismid, ilma kelleta võib minna raskeks, aga vahel ka nendega võib minna raskeks. Mullastki võivad muidu ontlikult oma tööd tegevad bakterid välja võetuna osutuda inimestele ülimalt ohtlikeks. Igal asjal on oma koht ja oma mõte, kuid siiski võime leida meile vaenulike bakterite vastu liitlasi näiteks viiruste maailmast. Samas pole mikromaailmas midagi absoluutset: törts mulda hamba all, kasvõi juurikatest saaduna, on kindlasti olulisem terveks inimeseks kasvamisel kui ülim steriilsus. Sellest räägib saatekülaline, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Sep 20, 2022
Kukkuv õun: Bittide, baitide ja pikslitega taastatud linnus
Andmeid kasutades ja töödeldes saab taastada linnuseid ja losse. Just nii on Tartu Ülikooli arheoloogiaintsituudi teadur Ragnar Saage, kes ka Kukkuva Õuna külaline, koos oma kolleegidega valmis saanud Vastseliina Linnuse digitaalse ülesehitamisega. Palju oli olemas, palju tuli leiutada. Muide, ta on seda meelt, et tegelikkuses võiks mõne Eesti linnuse - miks ka mitte Vastselliina oma - ka päriselus autentselt taastada. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Sep 13, 2022
Kukkuv õun: Koerakoolituse võti: hea sõna ja kiitused
Koerte õpetamise asjus on liikvel hulgaliselt müüte, millel nüüdisaegse loomapsühholoogia kohaselt pole mingit alust. Näiteks ei pea koeraga võistlema selle üle, kes on peres boss ja paljude muudegi asjade pärast. Koer on sootuks avatum ja tähelepanelikum kaaslane, kelle õpetamisel ja harjutamisel on põhjust lähtuda arusaamast, et tegemist on tundliku olendiga. Kas tõesti on igasuguse vägivallata võimalik koduseks koolitatud «metslast» taltsaks muuta?
Tegelikult on koer inimesega koostöövalmis üsna algusest peale. Saatekülaline on koeratreener ja koerte käitumise asjatundja Gerlin Gil. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Sep 6, 2022
Kukkuv õun: Kas nüüd on siis rohepöördega hambad?
Sõda Ukrainas, lähenev talv ja muud mured lükkavad riike justkui suure jõuga tagasi sütt, gaasi ja naftat põletama. Õnneks pole õpetlased ja insenerid uut tööstuspööret maha matnud ning loovad selle jaoks jooksvalt leituste ja uurimistöödega võimalusi. Milliseid täpselt ja millstes valdkondades räägibki saatekülaliseks kutsutud Tallinna Tehnikaülkooli materjaliteaduse professor Maarja Grossberg-Kuusk. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Aug 30, 2022
Kukkuv õun: Kuhu küll kadus ksii viirustüvi?
Kuhu küll kadus ksii viirustüvi? Saate teada ka seda, miks meil pole ei ksii ega ka nüü viirustüve, kuigi kreeka tähestikus need tähed olemas, ja nummerdatakse oomikrone. Marek Strandbergi saatekülaline Tartu Ülikooli viroloogia aasprofessor Margus Varjak räägib muu hulgas ka sellest, kuidas toimib putukate immuunsüsteem. Kuulete ka seda, millised viirused nakatavad nii taimi, putuakid kui inimesigi. Kordamine teeb targemaks ja veelkord räägime üle selle, kuidas toimib immuunsüsteem ja milline roll on vakstineerimisel.
playlist_add
Aug 24, 2022
Kukkuv õun: Integratsiooniga on asjad kehvasti - me ei ole aru saanud, et looduses on iga kui osa intelligentne
Kas inimene on ülim oma intellektilt? Kas koer on vähemintelligentne, kuna ta ei tunne ära oma peegelpilti? Koera lõhnaderikkas maailmas pole valguse peegeldusega midagi peale hakata. Kaheksajalal, näiteks, on närvisüsteem ka tema kombitsates ja ta lahendab paljusid ülesandeid lennult. Saatekülaline on loodusteadlane ja entomoloog Urmas Tartes, kellega räägime looduse ja liikide intelligentusest. Postimehe NÄDAL, 27. augusti oma, teeb ka ülevaate püüdest klassifitseerida erinevate liikide intelligentsust. Saatejuht Marek Strandberg. Ja tähtis teade ka: alates 30. augustist on "Kukkuv õun" eetris teisipäeviti kell 13.00!
playlist_add
Aug 17, 2022
Kukkuv õun: Mehelik ja naiselik vaade faktidele - üks osa teadusfilosoofiast
See kostub ehk uskumatuna, aga tõepoolest on nii, et see, kas asjadele vaatab mees või naine, toob välja sootuks teistsuguseid asjaolusid maailma kohta. Isegi bioloogias ja rääkimata siis antropoloogiast, meditsiinist ning ühiskonnateadustest. Teadusfilosoofia valdkond on väga lai ja Tartus 17-19 augustil toimuva teadusfilosoofia konverentsi harjal kõneleme Ave Metsa ja Edit Talpsepaga, mõlemad Tartu Ülikooli teadusfilosoofia teadurid, erinevatest teadusfilosoofia aspektidest. Ka sellest, kas tehisintellektilt ja kantarvutilt võiks maailma mõistmisel märkmisväärselt lisaabi saada. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Aug 10, 2022
Kukkuv õun: Kas LSD ja amfetamiin on tagasi - ravimitena?
Viimane aastakümme on toonud riikide leebumise ses osas, mis puudutab psühhedeeliiste ainete kasutamist psühhiaatrias ja psühhoteraapias. Albert Hoffmann sünteesis esmakordselt LSD 1938. aastal, aga katsetas selle mõju enda peal 1943. aastal. Kuni eelmise sajandi hiliste kuuekümnendateni katsetati nii LSD kui teistegi psühhedeelikumide meditsiinilisi mõjusid. Rööbiti olid need ka ulatusliku rekreatiivses kasutuses. Kuigi 1950 aastate keemiline revolutsioon psühhiaatrias võimaldas paljude varem vaid haiglas kontrolli all hoitavate haiguste kodust ravi suleti poole sajandi eest mitmete riikide poolt, ja seda erinevatel kaalutulustel, just psühhedeelikumidega ulatuslik teaduslik katsetamine. Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro räägib sellest, kuidas psühhedeelikumid toimivad ja mida täna nende kohta on teada ning sellest, milline on nende roll ning potentsiaal kaasaegse arstiteaduse jaoks. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Aug 3, 2022
Kukkuv õun: Majanduslikku silmamoondust korraldatakse andmetega mängitava varjuteatri abil
Majandusteadus on üsna uus teadus, aga selle objektiks on üsna muutlik kogum: ettevõtted, riigid ja inimesed. Tegemist on mõnes mõttes jõega: selle suund on teada, aga samasse jõkke kaks korda astuda ei saavat. Ega ju saagi. Statistika abil on võimalik esitada ju kõikvõimalikke seoseid, kui vaid tahtmist. Sageli ei tähenda korrelatsioon mõõtmisandmete vahel aga üldse seda, et nendel mõõdetud nähtustel omavahel seost oleks. Majanduse üldine püüd on olla tasakaalus. Muutuste korraldamise tulemused on paraku ennustamatud. Murphy seaduseski on mainitud, et paljudele keerulistele küsimustele on olemas lihtsad vastused... mis sageli on valed. Majanduse mõõtmisest ja varjuteaatri-nähtusest räägivad Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel ja saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Jul 27, 2022
Kukkuv õun: Laevaarheoloog Vello Mäss osutab tõsisele puudusele Estonia huku lõpparuandes
Mässi sõnul on lõpparuanne piisavalt detailne ega jäta ühtki põhjust lahti selgitamata, miks Estonia põhja vajus. Ometi on selles aruandes üks suur puudus, mis aastate vältel on kütnud kirgi ja loonud võimaluse välja mõelda vandenõusid. Sellest laevaarheoloog saates ka räägib. Lisaks saame teada, mille poolest on Estonia hukk sarnane soomuslaev Russalka hukuga, mis uppus 101 aastat enne Estoniat. Miks me võtsime ette Estonia huku ja selle aruande?
See on teadmine, mis vajab üle kordamist ja rääkimist vajab ka see puudus, mille kõrvaldamiseta, nagu arvab Mäss, jäävadki vandenõud tekkima ja oma elu elama. Saatejuhid Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg.
playlist_add
Jul 20, 2022
Kukkuv õun 20-07-2022
playlist_add
Jul 13, 2022
Kukkuv õun: Mees, kes avastas uue väina Soome lahes
Tegemist on Viru väinaga ja saatekülaline Alexander Lott pole üldsegi mitte maadeavastaja, vaid rahvusvahelise õiguse asjatundja, kes hetkel tööl Norras ja osa ajast ka Tartu Ülikoolis lektorina. Ega Soome lahes ja Läänemereski uut geograafilist maamärki leida ju polekski võimalik. Tegemist ongi pigem õigusliku omapäraga, et eksisteerib veekitsus, kust voolab läbi üüratul hulgal laevu ja kaupu. Mereõigus ongi küsimusist kubisev valdkond: kui keskkonnaohtlik on meresõda? Kuidas ohutult meremiine kahjutuks teha? Saates tuleb juttu ka paljust muustki. Alexander on selle aasta Noore Teadlase Preemia saaja. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Jul 6, 2022
Kukkuv õun: Elektroonikapoe laiatarbevidinatest tehtud kuubikujuline tehiskaaslane - ESTCube2 lugu
Mis on kosmoseprügi ja miks see tekib? Kas sellest on võimalik ka lahti saada ja milline roll on ESTCube-2-l selles plaanis? Kuidas kosmoses liikuvat «ühe kinga karbi» suurust masinat liigutada saab, et see end õigesti hoiaks ja kaameratega Maa poole vaataks? Mis on plasmapuri ja kuidas see töötab? Saate ka teada, mis on saanud ESTCube 1 ehitanud üliõpilastest. 12. juulil toimub Telliskivi loomelinnakus kosmosefestival «100 km kaugusel kosmosest» - kuulete ka sellest ja olete oodatud sinnagi külla. Saatekülaslised Katriin Kristmann ning ESTCube kommunikatsioonijuht ja kogu ESTCube projektijuht Hans Teras. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Jun 29, 2022
Kukkuv Õun 29-06-2022
playlist_add
Jun 22, 2022
Kukkuv Õun: Hamburgerite reklaamid peaks keelustama moel, nagu kohustatakse inimesi loobuma sisepõlemismootoreil autodest
Toiduvalikud mõjutavad kliimat samal moel nagu transpordivahendite valikud. Võimalik, et liha - väga keskkonnamahukat toidu - söömist peaks piirama. Kas lihatalongid on kauge tulevik? 80% põllumaast on toidu all, mida söödetakse loomadele. 100 kg liha süüakse aastas keskmise Lääne inimese kohta. Kas ukse taga ähvardava toidupuuduse lahenduseks on rakuline põllumajandus? Mida üldse on mõtet kasvatada bioreaktoreis? Neist asjust räägivad Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog, Tallina Tehnikaülikooli toidutehnoloogia professor Petri-Jan Lahtvee ja saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Jun 15, 2022
Kukkuv Õun: Kuidas süüa 3000 aasta vanust jõhvikat?
Vastus on, et tuleb võtta ja süüa. Kust võtta? Sobiliku sügavuse pealt turbarabast, kus see jõhvikas on oma maitseomadused igati hästi säilitanud. Just sellise jõhvika sööja on Kukkuva Õuna külaline. Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse teadur Martin Küttim. Ta on ka selle aasta üks noore teadlase preemia saajatest. Juttu tuleb taga mõistagi mitte ainult hästisäilinud jõhvikatest aga ka siirdesoodesse ja rabadesse kokku kogutud süsinikust nagu ka sellest, kuidas need võrratud märgalad toimivad ja kui palju me tänaseks neist teame. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Jun 8, 2022
Kukkuv Õun: Eestlased jooksevad päikesejaamadele tormi
Tänaseks on Eestis investeeritud 385 MW võimusega päiksejõujaamadesse. Neil on 12 000 omanikku ja arvatakse, et kokku ehitatakse Eestisse ilmselt 1,5 GW võimuses päikesejõujaamu. Mis üldse saab maailma või ka Eesti energeetika tulevikust? Kui palju selles tulevikus on vesinikutehnoloogiaid ja kui palju tuumatehnoloogiaid.
Räägime neist asjust Johann-Gusrtav Lendiga, kes on Enefit Greeni taastuvenergialahenduste juht. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Jun 1, 2022
Kukkuv Õun: Kiibikriisi kunstiline analüüs viib ootamatute järeldusteni
Kuni 31. maini oli HOP galeriis avatud Rait Präätsa näitus «Kiibikriis». See oli kohe Vene saatkonna kõrval ja Venemaagi vaevleb praegu kiibikriisis. Mida aga arvab klaasikunstnik Rait Prääts inimese ja infotehnika kokkupuudetest? Järeldused, milleni ta jõuab on üllatavad ja täpsed. Lahkame ka neid põhjusi, miks õnnestub inimeste ajusid tundmatuseni ära pesta.
Kunsti ja teaduse piir on imeõhuke, kui seda piiri üldse olemas on. Saatejuht Marek Strandberg. Vaata ka [SIIA](https://tehnika.postimees.ee/7532822/fotod-pomm-tallinnas-vene-saatkonna-juures)!
playlist_add
May 25, 2022
Kukkuv Õun: Milline organ kahaneb inimese elu jooksul ja kuidas on see seotud immuunsüsteemi vananemisega?
Riigi teaduspreemia anti immuunsüsteemi vananemise uurimise eest Kai Kisandile ja Pärt Petersonile, mõlemad Tartu Ülikooli immunoloogiaprofessorid. Üks peamisi põhjusi immuunsüsteemi vanameisel on tüümuse ehk harkelundi kahanemine. See on aga koht, kus immuunrakke «koolitatakse». Kuidas vanemas eas vähem toimiva immuunsüsteemiga toime tulla ja milleks on vajalik koroonaviiruse vastane vaktsineerimine (seda just vanemas eas), sellest saates juttu tulebki. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
May 18, 2022
Kukkuv Õun: Kust tuleb teadvus ja kus see paikneb?
Tänaseks on kindlaks tehtud, et on umbes 2000-2500 erinevat ajurakutüüpi, millistest koosneb nii 70 miljoni ajurakuga hiire kui ka 100 miljardi ajurakuga inimese aju. Neisse on kirjutatud suur hulk kaasa sündinud tunge (motivatsioone) ning tunnetus näibki neile toetuvat. Pole olemas üksikuid ajupiirkondi, mis vastutaksid mõne kindla funktsiooni eest. Juba sel aastal avaldatav hiire aju anatoomia atlas avab tõsiasja, et imepisikeses ajupiirkonnaski eksisteerib rööbiti kümneid ja kümneid erinevaid ajurakutüüpe millised moodustavadki võrgustiku, millel põhineb loomade tunnetus. Kus on aga teadvus? Sellele küsimusele püüamegi vastuseid otsida koos psühholoogi ja postimehe ajakirjaniku Aimar Altosaarega. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
May 11, 2022
Kukkuv Õun: Kuidas ja millal voolab vesinik Vene gaasi asemele?
Ülimalt kliimasõbralik kütus on vesinik. See põleb ja tekib vaid vesi. Seda saab toota vett elektrolüüsides. Kui vool sinna pärineb tuulegeneraatoreist või päikesepaneelidest on süsinikujalajälg pea olematu. Millised on aga poliitilised ja majanduslikud takistused vesinikumajanduse käivitamiseks? Kasvõi Euroopas vaid. Millised on tehnoloogilised võimalused ja kui kiiresti võiks vesinikuajastu saabuda?
Saates on külas Eesti kliima- ja energiaküsimuste erisaadik Kaja Tael ja Eesti Vesinikuklastri tegevjuht Sven Parkel. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
May 4, 2022
Kukkuv Õun: Kas ja kuidas me geenid mõjutavad seda, kuidas toimivad ravimid ja kas vaktsiinidoos tekitaks kõrvalmõjusid?
Genoomist saadud juhenditega valmivad me rakud ja kogu keha. Väikesed muutused rakkude toimimises võivad aga mõjustada seda, kuidas ravimeid või ka vaktsiine vastu võetakse ja mil moel nende mõju avaldub. On neid, kelles ravim muundub aga samas ei kipu tekkinud jäägid piisava kiirusega organismist lahkuma. See võib tekitada märkimisvärseid kõrvalmõjusid.
Tartu Ülikooli professori Lili Milaniga räägimegi neist asjust nagu ka Geenivaramu uuest uuringust, et kindlaks teha, kuidas geenid siinkandis inimeste ravimite toimet mõjutavad.
Ja ühest asjast räägime veel: sellest, miks mõned geenitestid, mida näiteks internetist vähese raha eest osta saab, ongi kordi odavamad, kui nende eeldatav tegemine muidu maksaks.
Saatejuht on Marek Strandberg.
playlist_add
Apr 27, 2022
Kukkuv Õun: Mis oleks kui trükiks ühe elektrimootori?
Tänapäeval 3D prinditakse toitu, proteese, kohvitasse, nii majade makette kui suuri majugi. Viimaseid näiteks betooniprinteritega. Asi siis valmis printida üks elektrimootor? Õigem oleks muidugi öelda valmistada see kihtlisandustehnika abil. Just sellealaste tööde eest on Tallina Tehnikaülikooli professor Ants Kallaste saanud ka selle aasta riikliku teaduspreemia. Saates räägimegi, kuidas võiks välja näha elektrijuhtide, isolaatorite ja magnetmaterjalide samaaegne «kokkutrükkimine». Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Apr 20, 2022
Kukkuv Õun: Me ei väärinda, vaid alaväärindame oma puitu!
Me ei väärinda, vaid alaväärindame oma puitu! Just nii ütleb Tartu Ülikooli professor Priit Väljamäe, kes uurib seda, mil moel mikroorganismid oma ensüümidega tselluloosi suhkruteks lagundavad. Fotosüsnteesiga moodustub Maale iga aastaselt umbes 200 miljardit tonni süsinikku sisaldavat elusainet. Mõistagi see kõik lagundatakse ja võetakse kasutusse.
Kuidas aga lõigata tükkideks kristalselt tugevaid tselluloosi- ja kitiinimolekule? Just nende ensüümide uurimisega Priit Väljamäe tegelebki. Need ensüümid aga on nanomasinad, millesse peab tselluloosiahel sisse minema nagu veidi turritav niit imepeenikesse nõelasilma. Siis hakkab ensüüm tselluloosist «suhkrutükke» välja kaksama. Miks see aga väga kiiresti ei saa toimuda? Sellele saategi vastuse Kukkuvast Õunast. Vihjena: Priit Väljamäe lemmikteemaks on selles osas pudelikaelad. Aga kuulake ise, millest jutt. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Apr 13, 2022
Kukkuv Õun: Mida tunnevad põgenikud ja miks on inimvihkamine ületanud senipeetud piire?
Psühholoog Kätlin Konstabel selgitab, milline on põgenike omailm ja mis on selles teistmoodi kui meie omailmas. Kuidas ja kas suudavad inimesed, kes on üsna piireületavalt oma liigikaaslasi tapmas, leebuda ja lahendada muid küsimusi. Kliimaküsimust näiteks, kus tuleb olla ülimalt tolerantne ka muude liikide, mitte vaid inimeste suhtes. Kuidas saab juhtuda, et inimeste teadvuses pole tegelikkust, vaid ainult suur hulk väljamõeldisi. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Apr 6, 2022
Kukkuv Õun: Varglendamine, mis see on?
Radarid on teise maailmasõja aegne leiutis. Nende abil oli õhuründjate saabumine näha kauge maa taha ehk üsna pikka aega ette. Samast ajast pärinevad ka esimesed katsed luua radareile nähtmatuid lennukeid. Kuidas on tehtud tänapäevased radareile nähtamatud lendavad sõjamasinad ja millist edu see annab selliste kasutajatele, sellest räägib lennundusekspert Peep Lauk.
Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Mar 30, 2022
Kukkuv Õun: Sõjahaavade korvamise tehnoloogia
Täna sotsiaalministeeriumi asekantsleri ametit pidav Heidi Alasepp on arstina koolitanud muu hulgas ka Ukraina meedikuid. 2014. aastast on sealmaal olnud sõda ja rööbiti Eestis toimunud uuendustega, mis toimusid juba varem Ida-Tallinna Keskhaiglas on kaas aidatud ka Ukrainas jäsemete tehislikega asendamisele. Dr Alasepp on loonud Eestisse unikaalse proteesimiskeskuse ning puutunud kokku sõjameditsiiniga üle kümne aasta. Sõjast, sõjameditsiini probleemidest ning sellest, et miks ei hakata Eestis ravima Ukrainas viga saanud kaitseväelasi ja millised ohud on seotud lahingtegevustega ongi saates juttu.
Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Mar 23, 2022
Kukkuv Õun: Miks lössis kummidega MIG hävitajad ja vineerist purilennukid sobivad Ukraina õhusõtta?
Sõda õhus on tundmatuseni muutunud: taevas lendavad raskelt avastatavad tapjadroonid ja külvavad hukatust. Milline on droonisõja tulevik?
Kas purilennukitel on kohta nüüdisaegses lahingulogistikas? Miks just Vene MIG hävitajad on Ukraina oludesse sobivamad, kui muude riikide ultramoodsad lennumasinad? Neist asjust räägivad lennundusekspert Peep Lauk ja saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Mar 16, 2022
Kukkuv Õun: Kuidas õietolm elu pea peale pöörab?
14. sajandi katk Euroopas puudutas ilmselt linnaelu, sest õietolmu sadestused näitavad seda, et maa piirkondades peeti põldu ikka edasi. Õietolm liidab nii paljutki: ka seda, millisest ajast on põldu peetud ja mida on põldudel kasvatatud.
Sellest, mida õietolm inimtegevuse kohta teada annab räägivad Tallinna Tehnikaülikooli geoloogiainstituudi teadur Anneli Poska ja sama instituudi professor Siim Veski. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Mar 9, 2022
Kukkuv Õun: Kas rohepööre surigi ära?
Seotult Vene-Ukraina sõjaga on reaalne oht, et rohepöördest ei jää midagi järgi: maailm pöördub tagasi fosiilkütuste poole, kogu vaba raha kulub sõjakulude katteks. Ökoloog Mihkel Kanguriga räägime sellest, kas maailmas, kus inimesed inimesi tapavad ja saadavad korda eriskummalisi julmusi, on lootust, et needsamad inimesed ühtäkki looduse suhtes tähelepanelikumad on? Kuidas nii sõjakriisisit, kui kliimakriisist välja tulla? Kas me saame üldse rääkida sellest, et energiakulutused saavad ja peavad ka edaspidi kasvama või on siin sootuks muud arenguteed. Saatejuht Postimehe teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja Marek Strandberg.
playlist_add
Feb 23, 2022
Kukkuv Õun: Kapaga valgust ja kilbiga elektrone ning süsihappegaas kaob atmosfäärist
Lundi ülikoolis on Taani, Venemaa ja Hiina ülikoolide koostöös kindlaks tehtud kuidas reeniumit sisaldav katalüsaator suudab õhus oleva süsihappegaasi muuta vingugaasiks. Vingugaas – CO – on keemiliselt reaktsioonivõimekas ja nii saabki sel moel valmistada erinvaid materjaale. Selle nähtuse, kuidas see imetabane reeniumiühend salvestab valguse toimel elektrone, et neid siis kahte elektroni nõudev keemiline reaktsioon, CO2 —> CO, läbi viia. Selle protsessi olemuse tegi kindlaks keemilise füüsika professor Tõnu Pullerits, kes on varasemalt uurinud nii fotosünteesi nagu ka uusi päikeseeleketrilisi materjale. Tõnu Pulleritsuga vestleb saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Feb 16, 2022
Kukkuv Õun: Kord ja korratus magneetikutes – lihtne jutuna aga kuulake, mida räägivad füüsikud enda tööst ja saate aru, et lihtsusest on asi kaugel
Selle aasta täppisteaduste riikliku preemia said Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Insitituudi teadurid Raivo Stern ja Ivo Heinmaa ja just korra ja korratuse uurimistööde eest. Sellest valdkonnast süviti saab aru ehk 250 inimest maailmas, nii arvab Ivo Heinmaa.
Mõlemad teadlased on ka saatekülalisteks. Paljudel nähtustel, mida magnetismi vallas uuritakse, pole täna aimatavat rakendustki silmapiiril. Aga kujutage ette materjale, mille struktuur muutub kui neile rakendada tugevat magnetvälja või siis materjale, mida magnetvälja rakendamine ei kõiguta ühelgi moel. Kui küsida, kas neist materjalidest võiks saada tuum tuleviku kvantarvuteile – vastab teadlaspaar, et võimalik, et saabki, aga keegi täpselt ei tea. Vaatamata sellele, et paljust räägitust täpsem arusaamine nõuab kõvasti lisalugemist on nähtused, millega Stern ja Heinmaa tegelevad müstilised. Kasvõi selle tõttu, et üks kummaliste omadustega magnetmaterjal on tuhandeid aastaid tagasi Hiinamaal kokku…
playlist_add
Feb 9, 2022
Kukkuv Õun: Eestisse kavandatavas tuumajaamas on vaid näpuotsaga innovatsiooni
Eestisse kavandatakse vana tüüpi tuumajaama. See on ilmselt lootustandev rahamasin aga innovatsioonist on see kaugel. Ainuüksi põhjamaades on iduettevõtjad loomas kolme uue põlvkonna reaktorit. Sellist, mis vanade jaamad tuumajäätmedki suudaksid energiaks muuta.
Uute reaktorite efektiivsus oleks mäekõrguselt üle senistest nagu annaksid sellised kiiretel neutroneil ja kõrgtemperatuursed energiamasinad uue hingamise ka keemiatööstusele.
Mille poolest erinevad reaktorid üksteisest erinevad ja millal siis ikka Päike maa peale saabub ja juhitav termotuumareaktsioon tööstuslikuks muudetakse? Neile küsimustele otsivad vastuseid füüsik Andi Hektor ja saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Feb 2, 2022
Kukkuv Õun: Mis loom on inimloom - Postimees alustab uue taskuhäälingute sarjaga «Kes me oleme? Kust me tuleme?»
Psühholoog ja Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar on uue taskuhäälingusarja autor.
Kust pärineb inimese olemus ja mis on seda mõjutanud? Meil pole nende miljonite aastate taha, kui inimene kujunema hakkas, võimalik muul moel vaadata, kui analüüsides ja arutades. Koos Aimariga arutame koos kunstnik Peeter Lauritsaga selle üle, mis tegi ahvist inimese. Samast on ka arutelu esimeses Aimari taskuhäälingusaates.
Saatejuht Marek Strandberg. Uued Postimehe taskuhäälingusaated «Kes me oleme? Kust me tuleme?» kuulatavad [siit](https://kuula.postimees.ee/podcasts/kes-me-oleme-kust-me-tuleme#_ga=2.154710320.987218787.1643189943-1596372398.1634530958).
playlist_add
Jan 26, 2022
Kukkuv Õun: Bioinformaatika võib puurida inimeste olemusse väga sügavale - iseasi, kas me seda soovime ikka
Kuidas tehakse kindlaks arenguvead loodetel ja mida selle teadmisega peale hakatakse?
Kas geenivaramus olevad teadmised jõuavad ka me raviarstide kasutusse ja mida sealt järeldada saab? Inimeste kohta saada olevate geneetiliste andmete hulk kasvab meeletu kiirusega. Kiiremad ja täpsemad geenianalüüsid nõuavad aina kiiremaid arvuteid ja väga suuri mälumahte. Ka geeniinformaatikud vaatavad täna arvutustehnika arengute peale ja ootavad pikisilmi kvantarvutite tulekut. Saates räägib Postimehe teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja Marek Strandberg Tartu bioinformaatikute Priit Paluoja ja Priit Paltaga.
playlist_add
Jan 19, 2022
Kukkuv Õun: Euroopa Looduse taastamise seadus küspseb salajases Brüsseli seadusahjus
Euroopa komisjon valmistab ette Euroopa Looduse taastamise seadust. On lubatud, et lähikuudel saab sellest lähemalt teada. Hetkel on teadlased enda poolt teinud märgukirju selle kohta, mida see seadus sisaldama peaks. Eesti ja Euroopa looduse liikide arvukus kahaneb ja väga suure kiirusega. Paraku on see ainus tegur, mis inimeste heaolu muutuvas kliimas tagada suudab. Sellest ja muustki räägib saatejuht Marek Strandberg Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimehe ja Tartu Ülikooli botaanika kaasprofessori Aveliina Helmiga.
playlist_add
Jan 12, 2022
Kukkuv Õun: Kuidas saab statistikast silmamoondus?
Kuidas saab statistikast silmamoondus? Kohene vastus on selles, et siis ja ainult siis, kui statistikat ei kasutata korrektselt. Tõsi, selleks on ka palju eeldusi - matemaatiliste teadmiste mõttes on selle valla kirjaosamatus vägagi levinud. Millised on olnud vead, mida on tehtud koronapandeemias andmete tõlgendamisel? Kuidas paistavad vale lühikesed jalad eriti hästi just statistiliste võtete valguses välja? Saatekülaline akadeemik ja matemaatilise statistika professor Krista Fischer. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Jan 5, 2022
Kukkuv Õun: Kuidas töötab üks ajamasin?
Eelmise aasta detsembri lõpul Maalt lennutatud James Webbi kosmoseteleskoop hakkab minevikku vaatama. Mida see tähendab ja mille poolest on Webb parem paljudest muudest ajamasinatest? Saatekülaline 2021. aastal Eesti teaduste akadeemia liikmeks valitud astronoomiaprofessor Elmo Tempel. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Dec 22, 2021
Kukkuv Õun: Mis imeliselt mitmekülgne ajutine organ - platsenta
Äsja Eesti teaduste akadeemia liikmeks valitud Tartu Ülikooli geneetikaprofessor Maris Laan seletab lahti platsenta rolli nagu ka selle, miks peaks vähiuuringutes ja võimalike ravilahenduste otsimise täpsemalt vaatama just platsenta poole. Tegemist on vaid üheksaks kuuks, koos inimlootega tekkiva organiga. Saame teda ka seda, kas on üldse mõeldav loote geenivigasid korrigeerida geeniteraapiaga. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Dec 15, 2021
Kukkuv Õun: Kas Veenuse atmosfäär on «täpiline»? Uurime järgi!
Kavandamisel on kolm käiku veenusele. Kaks esimest 2023. ja 2026. aastal. Kolmas peaks toimuma umbes 2030 aasta paiku. Tartu Ülikoolis on loomisel selle 2023. aastal Veenusele jõudva automaatjaama tarvis sensorite ehitamine. Just need peavadki kindlaks tegema, kas Veenuse atmosfäär on «täpiline». Mida tähendab «täpiline»? Aga seda, kas seal atmosfääris lendlevad arvatavalt kõrvuti kontsentreeritud väävelhappe piiskadega ka lahjemad piisad.
Veenuse atmosfäär on aga nii tihe, et selle pinna peal küünib rõhk sajakordseks Maaga võrreldes. Ja pealegi: arvatakse et sealses atmosfääris, nii 60 km kõrgusel Veenuse pinna kohal, võib isegi elu olla. Aga milline elu ja kas nende automaatjaamadega saadakse sellest teada? Sellest räägime Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Mihkel Pajusaluga. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Dec 8, 2021
Kukkuv Õun: Taevane kiirgus reedab peidetud saladused
Meile sajab peale müüoniote «vihm». On kogu aeg sadanud, kuid juhuse ja geniaalsuse kokkusattumise tõttu, on täna õpitud neid kasutama asjade sisse vaatamiseks. Seda on tegemas Eesti ettevõte G-Scan. Vaid looduses olevate osakeste voos reedavad end nii peidetud lõhkeained, narkootikumid, mürgid ja relvadki. Kas aga Kremli kööki kuuluvast polooniumistki aimu võiks saada? Millise juhusega on tegemist ja mis meid müüontomograafia asjus tulevikus ootab? Tulevikus lebate rahumeeli apteegis, loomulik müüonite vihm sajab te peale ja vaid loetud minutitega saate teada, kas teid ohustab luude hõrenemine ja kui teil ongi luude hõrenemine, kas siis arsti määratud ravim ka aitab. Täna on see ravi nii pika vinnaga, et kui olete paar aastat ravimit söönud saate teada, kas see toimib või mitte. Külas G-Scani tegevjuht Hannes Plinte ja juhatuse esimees Andi Hektor. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Dec 1, 2021
Kukkuv Õun: Rohepöördeks vajalik raha üles leitud — 50 võibolla isegi 100 triljonit!
Kuidas on tekkinud nüüdisaegne rahasüsteem? Milline on Eesti osa selles ja milline eestlaste osa? Kas keskpangad on kasiinopidajad või tasakaaluhoidjad? Miks ei sobi krüptovaluutad maksevahenditeks? Me kuuleme, loeme ja näeme valitsusi kurtmas, et rohepöördeks pole kusagilt raha võtta. Kas see on päriselt ikka nii? Keskpangad on tekitanud triljonitesse ulatuvates kogustes raha ja selle eest on kokku ostetud erinevaid varasid. Võlakirju näiteks. Miks see raha siis kasutusse pole läinud? Põhjus näib olevat selgete kokkulepete ja plaanide puudumises. Nende olemasolul võiks neist triljonitest kommertspankades saada kümned ja sajad triljonid, ütleb saatekülaline, Eesti Panga uuringute osakonna ökonomist ja majandusteadlane Peeter Luikmel. Temaga vestleb Postimehe teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja Marek Strandberg.
playlist_add
Nov 24, 2021
Kukkuv Õun: Kliimaprobleemide lahendus takerdub hariduse ühekülgsuse taha
COP26 riikidevaheline kliimakonverents tõi üsna lahja tulemuse. Suurimaks väärtuseks on siiski asjaolu, et järgmisel aastal konverents siiski tuleb taas kokku.
Üheks suurimaks probleemiks on muu hulgas asjaolu, et 1992 aastast alates on enamus maailma rahvastikust uuenenud. Paraku pole uuenenud nende aastate vältel koolihariduse sisu. Stuudios Tallinna Ülikooli ökoloog Mihkel Kangur ja saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Nov 17, 2021
Kukkuv Õun: Kui kaugele kukuvad käbid kändudest?
Nagu selgub võib olla inimeste isiksuseomadustest 40% geneetiliselt määratud. Kui aga hakata uurima, kas on olemas mingi kindel kadeduse või usalduse geen tuleb leppida tõsiasjaga, et neid isiksuseomadusi määravad sajad või isegi tuhanded geenid.
Kuidas neile jälile jõuda ja kust me teame, et see geneetiline määratletus on olemas?
Eesti Geenivaramugi on käivitanud isiksuse genoomiuuringu ja huvilistel on võimalik sellega ka liituda. Saates on külas psühholoog, Edinburgh'i ülikooli kaasprofessor René Mõttus. Saatejuht Marek Strandberg. Loe ka [Postimehe Nädalast](https://teadus.postimees.ee/7384305/kabi-ei-kuku-kannust-kaugele-teadlased-otsivad-iseloomu-ja-kaitumise-geneetilisi-juuri).
playlist_add
Nov 10, 2021
Kukkuv Õun: Kas Facebook kukub meta raskuse all kokku või võtab maailma üle kontrolli?
Facebook on muutumas siiani ebaselge rolliga metaversumiks. Millised on selle muutuse tagajärjed kultuurile, inimpsüühikale ja majandusele? Kas meil on näiteid juba toimivate metaversumite kohta? Saates arutavad selle üle Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooniprofessor Indrek Ibrus ja Postimehe kultuuritoimetuse juhataja Hendrik Alla koos saatejuht Marek Strandbergiga.
playlist_add
Nov 3, 2021
Kukkuv Õun: Ilma eluta Maa oleks väga kuum
Glasgow kliimakonverentsil arutatakse paljusid küsimusi ja välditakse peamist alustõde: kui elu Maal hävib läheb väga kuumaks. Ja ka seda, et on kuumakas minemas tähendab seda, et elu saab pisitasa otsa. Saab otsa elurikkus ja hävivad liigid. Kas mets on inimese oma? Kas on äkki Platoni filosoofia mõju meile see, miks meil keskkonnaga asjad tuksis. Platon pidas oluliseks vaid mõistusega olendeid ja see võib olla ka põhjuseks, miks on tekkinud põlgav ükskõiksus looduse ja muu elava suhtes. See on oletus. Saates arutavad inimkonna ja kliima üle Tallinna Ülikooli ökoloog Mihkel Kangur ja saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Oct 27, 2021
Kukkuv Õun: Kas eestlase äsjane avastus rakubioloogias paneb õpikuid ümber kirjutama?
Stanfordi ülikooli teadur Mardo Kõivomägi on koos oma kolleegidega avaldanud suunamuutva artikli selle aasta 15. oktoobri ajakirjas Science. Selles on kirjeldatud avastust, millega on ümber lükatud senine arusaam põhjustest, miks rakk paljunema hakkab. Väga illustratiivselt on lugu järgmine: kujutage ette autot, mille mootor veab esirattaid ja käsipiduriga saab blokeerida tagarattaid. Gaasipedaalile, mis viib raku paljunemisringile, vajutab valk, mida arvati varasemalt ära võtvat vaid käsipidurit. Aga see ei tee seda. Raku paljunemist käivitav valk ergutab pärilikkusaine sünteesi ja see käivitub ning toodetakse piisavas koguses pärilikkusainet, et seda jätkub kahele rakule. Võite ju küsida, et mis saab käsipidurist? Päriselus, kui te gaasi ikka korralikult vajutate ja mootoril on võimsust küllaga, vurate koha pealt minema nii, et te ei märkagi käsipiduri olemasolu. Rakuelus juhtub aga see, et samal ajal, kui gaasile vajutatakse, kasvab ju rakk ikka edasi ja ed…
playlist_add
Oct 21, 2021
Kukkuv Õun: kukkuv-oun_2021-10-20
Kukkuv Õun: kukkuv-oun_2021-10-20
playlist_add
Oct 20, 2021
Kukkuv Õun: Kooliharidus teebki rikkamaks, miinimumpalga tõus ei keera majandust tuksi ja sisserändajad ei riku ära ühiskonda
Nobeli 2021. aasta majanduspreemia anti David Cardile, Joshua Angristile ja Guido Imbensile selle eest, et nad demonstreerisid, kuidas saab majanduses ja terves ühiskonnas teha eksperimente. Õigemine: kuidas soodsad olud ja juhused sõnastada eksperimendina. Sellest, mida nad täpselt tegid ja kas samalaadseid asju saab teha ja tehakse ka Eestis, räägivad Tairi Rõõm Eesti Pangast ja Lenno Uusküla Arenguseire Keskusest.
Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Oct 13, 2021
Kukkuv Õun: Liigne entroopia kahjustab me elukeskkonda
Elu tõttu on Maa temperatuur madalam, kui oleks see ilma eluta. Marsi pind on kuumem, kui see oleks siis, kui seal oleks elu. Elu ongi substants, mis võimaldab meil lokaalselt ja ajutiselt «võidelda» termodünaamika teise seadusega: see vähendabki entroopiat ja tagab inimesele siis ka parema elukeskkonna. Kas me üldse saame endale head maailma soovides toetuda täna muudele energiavoogudele, kui neile, mis pärinevad Päikeselt?
Saatekülaline loodusteadlane Urmas Tartes. Saatejuht Marek Strandberg. Loe ka: https://tehnika.postimees.ee/7358126/prahti-vaiba-alla-puhkides-tuba-puhtamaks-ei-saa
playlist_add
Oct 6, 2021
Kukkuv Õun: Nobeli 2021. aasta loodusteaduste preemiad jagatud
4. - 6. oktoobrini jagas Rootsi Kuninglik Akadeemia välja meditsiini-ja füsioloogiapreemia, füüsikapreemia ja keemiapreemia. Preemiad saadi selle eest, et avastati valu ja kuumatundlikkuse ning puutetundlikkuse molekulaarsed mehhanismid närvisüsteemis, et kirjeldati kliimamudeleid ja komplekssete süsteemide füüsikalisi toimimispõhimõtteid ja mõeldi välja täiesti uued katalüsaatorid keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks. David Juliusele ja Ardem Patapoutianile antud meditsiinipreemiat, Syukuro Manabele, Klaus Hasselmannile ja Giorgio Parisile antud füüsikapreemiat ning Benjamin Listile ja David MacMillanile antud keemiapreemia olemust ja tähendust kommneteerivad CalTechi neurobioloog Allan Hermann Pool, kliimafüüsik Velle Toll ja osakestefüüsik Andi Hektor. Keemiapreemia tausta avab kuulajatele saatejuht ja keemik Marek Strandberg.
playlist_add
Sep 29, 2021
Kukkuv Õun: Toidukriminalistika ja Maa tulevik
Kuidas teha kindlaks, kust on toit pärit ja miks seda on vaja üldse teha oludes, kus siiagi jõuab toit ei tea kust? Kas me oleme maha maganud oodatud jääaja ja mida saab teha, et Maa kliimaga asjad paika seada? Mida ei tohiks teha Maa kliima kohendamiseks? Miks on geoloogid ootusärevad Marsil kogutud ja Maale saatmist ootavate kivimiproovide asjus? Saates on külas Tartu Ülikooli teadur, geoloog Päärn Paiste. Saatejuht: Marek Strandberg.
playlist_add
Sep 22, 2021
Kukkuv Õun: Kuidas saadakse autodisaineriks?
Kuidas saadakse autodisaineriks? Kui kaua veel on vaja autosid disainida ja kas need ei muutu varsti vaid liikuvateks ruumiosadeks - nagu on seda liftidki? Kas elektriautod nõuavad erilist disainikäsitlust? Kuidas on olla Jaapanis autodisainer? Saatekülaline on Mitsubishis täna ja Kia-s varem töötanud autodisainer Björn Koop. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Sep 15, 2021
Kukkuv Õun 15-09-2021
Maal on otsa saamas võime toita kasvavat elanikkonda. Kas lahenduseks on piirata inimkonna kasvu või saab hakkama muul moel? Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog räägib sellest, kuidas pärme saab õpetada kasvatama ka liha ja piima ning et selle tegemiseks pole looma vajagi. Tuleb juttu ka lihaskoe kasvatamisest - taas loomavabalt ning sellest, mida tähendab rakuline põllumajandus ja miks meil seda vaja on. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Sep 8, 2021
Kukkuv Õun 08-09-2021
Putukad, viirused ja vaktsiinid. Kas putukate viirused nakatavad ka inimesi? Kuidas muudavad viirused putukaid zombideks? Kuidas selliseid viirusi on võimalik kasutada vaktsiinide loomiseks? Miks peaks vaktsineerima meemesilasi? Saatekülaline on entomoloog Urmas Tartes. Saatejuht: Marek Strandberg. Loe ka asjakohast lugu Postimehest: https://leht.postimees.ee/7330180/putukatest-zombid-juhatavad-teed-vaktsiinide-juurde
playlist_add
Sep 1, 2021
Kukkuv Õun 2021 Sügis 01-09-2021
Eesti kosmoseettevõtus on tõusuteel. Tõsi, mitte nii mühinal kui Soome oma, aga Euroopa liidu 50 miljoni ja Eesti-poolse 5 miljoniga arendatakse alaustavaid ettevõtteid üsna jõudsalt. Kosmosest sajab juba täna andmeid Maa kohta sedavõrd palju, et oma kosmoseettevõttega alustamiseks ei pea tingimata tegelema tehiskaaslastega - piisab arukast andmetöötlusest ja kui töödeldud andmeid ka keegi vajab, siis ongi kosmoseettevõttega algust tehtud - nii selitab kosmoseettevõtluse olemust saatekülaline ja Tartu teaduspargi kosmoseinkubaatori projektijuht Sven Lilla. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Aug 27, 2021
Kukkuv Õun 2021-08-27
XX GEENIFOORUM. Kas koronaviirusel on lõpmatu hulk võimalusi muteeruda ja uusi ja aina ohtlikumaid tüvesid anda või on ka sel evolutsiooniportsessil sein ees? Mis saab meiega vananedes: miks on vastsündinud kõik peaaegu ühte nägu, aga vanad inimesed erinevad tugevalt üksteisest? Kas meie soolestikus elavad mikroobid võivad meile mürki keeta? Millal hakkab Eesti arst vaatama inimese geenikaarti ja kirjutab selle alusel välja õige ravimi, millel kõrvaltoimeid vähem? Nii neist kui muudest Tartus toimunud XX geenifoorumil jutuks olnud teemadest räägivad Geenifoorumi peakorraldaja Elin Org ja kaaskorraldajad ning moderaatorid Ana Rebane, Pärt Peterson ja Mait Metspalu. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Aug 20, 2021
Kukkuv Õun 2021-08-20
Lämmastikust ähvardab kujuneda sootuks uus kliima ja keskkonnaprobleem. Põhjuseks asjaolu, et inimesed on õppinud tegema atmosfääris olevast lämmastikust mitmesuguseid keemilisi ühendeid - väetisi nende hulgas. Paraku ei suuda ökosüsteem selle suure lämmastikukogusega toime tulla. Toime tuldaks 60 miljoni tonniga. Lämmastiku aga võetakse kasutusse 300 miljonit tonni iga aastaselt. Lämmastikuprobleemi üheks lahenduseks oleks saatekülalise, Tartu Ülikooli professori Ülo Manderi hinnangul toidutootmises suure muutuse ette võtmine. Tema sõnul peab inimkond paratamatult valdava osa oma toidust tootma pärmide ja muude mikroorganismide kaasabil. Tavapõllumajandus muutub pigem erakorralise toidu ja mahepõllumajandus väga eksklusiivse toidu toomise meetodiks. Ülo Manderiga räägib saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Aug 13, 2021
Kukkuv Õun 2021-08-13
1950 aastatel juba oletati, et 1 aatomikihi paksune grafiit võiks olla huvitavate omadustega materjal. Esimest korda eraldati see materjal grafiidikihtidest 2004. aastal. Selleks kasutati kleeplinti! 2010. aastal said selle esmaeraldajad Nobeli füüsikapreemia. Grafeen on erakordselt tugev ja seejuures ka kerge. Sellest on võimalik ehitada ka kosmoseaparaatide jaoks purjesid, mis Päikeselt tulevaid footoneid kütusevabaks liikumisenergiaks muudaksid. Ja grafiit pole ainus materjal, mida kleeplindi abil kihistada saab ja millel sootuks kummalised omadused. Sellest räägib nanoteadlane ja nanotehnoloogiainsener, Eesti e-resident ja Eestisse kosmosepurjesid arendava iduäri asutanud Santiago Cartamil. Ise ütleb ta enda kohta, et ühendades teaduse ja ettevõtluse on temast saanud «nanoprenöör». Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Aug 6, 2021
Kukkuv Õun 2021-08-06
25 dollarit aasyas kuni aegade lõpuni ja iga Maa elaniku kohta - see oli välja rehkendatud kulu, mida tulnuks katta, et kõrgatmosfääri aerosoole pihustades Maa kliima taas paika saada. Seda täna siiski ei tehta. Mis aga Maa kliimaga toimub ja millised on me lootused, sellest räägib Tartu Ülikooli teadur ja kliimauurija Mait Sepp. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Jul 30, 2021
Kukkuv Õun 2021-07-30
Maailmas on 37 000 kommertslennukit. Lisaks veel arvukalt erakasutuses olevaid sõiduvahendeid. Lennutransport tekitab ca 1 miljard tonni globaalsest kasvuhoonegaaside heitmest. Seda kõike on alla 3% kogu kasvuhoonegaaside heitmetest. Vähendamist vajab aga seegi. Kuidas luua süsinikuneutraalset lennundust? Kui kaua võtab aega uue lennuki loomine? Kas olemasolevaid lennukeid saab ümber ehitada kütuseelementide ning akude ja elektrimootorite peale? Kas vesinikku saab põletada ka reaktiivmootoreis? Kukkuva Õuna külaline lennundusteadlane ja -insener Peep Lauk. Saatejuht Marek Strandberg
playlist_add
Jul 23, 2021
Kukkuv Õun 2021-07-23
Kuidas uurida segregatsiooni? Mida me saame teada mobiilseadmete rändlusandmetest? Rändlusandmete kasutuses on toimunud kurblooline tagasiminek - milles see seisneb? Kas me teame, kui palju eraldatatust tekitab Eesti ühiskonnas asjaolu, et meil pole vaid eestikeelset kooli? Kas meil on ühiseid tähtpäevi, mis venekeelset ja eestikeelset kogukonda liidaksid? Jaanipäev? Jõulud? Aastavahetus? Saatekülaline Veronika Mooses, Tartu Ülikooli teadur. Saatejuht Marek Strandberg.
playlist_add
Jul 16, 2021
Kukkuv Õun 2021-07-16
Miks läks Richard Bransonil 17 aastat enne kui õnnestus teha tema arendatud kosmoselennukiga esimene edukas reis kosmose piirile? Kui kõrgel see kosmose piir on? Miks ei lennatud sama kosmoselennukiga ümber Maa? Tuleb välja, et Virgin Galacticu lennumasinatega analoogilised olid olemes juba üle 75 aasta tagasi - kus neid tehti ja millised need olid? Kas me hakkame edaspidi igapäiselt kosmose kaudu ühest maailma otsast teise rändama? Saatekülaliseks on lennunudusteadlane ja -insener Peep Lauk. Saatejuht: Marek Strandberg.
playlist_add
Jul 9, 2021
Kukkuv Õun 2021-07-09
Vesinik ja selle ulatuslik kasutamine energeetikas ja transpordis näib lubava lahendusena, kuidas inimkond saaks kohendada oma laastavat mõju kliimale ja keskkonnale. Millest räägiti 5-6 juulil Tartus toimunud Eesti vesinikupäevadel? Millised uued tehnoloogiad meid ees ootavad? Miks kulgeb vesiniku ulatuslik kasutussevõtt nii vaevaliselt? Saates on külas Marek Alliksoo, vesinikudroone ehitava ettevõtte Sky-Corp juht ja Eesti vesinikupäevade korraldaja. Saatejuht: Marek Strandberg.
playlist_add
Jul 2, 2021
Kukkuv Õun 2021-07-02
Kuidas saadakse allveearheoloogiks? Kas ammu kadunud laeva saab üles leida, kui ei oska ette kujutada kuidas see sõita võis ja kuidas kaduma läks? Just selliste teadmiste kasutamisega leiti ka Russalka. Seda otsimist vedas eest toonane meremuuseumi allveearheoloog ja sealse uurimislaeva Mare kapten Vello Mäss. 2003 Russalka leiti. Aga mis lugu on Estoniaga? Kas sealt saab üldse midagi uut leida või mitte. Vello Mässil on selle kohta oma arusaam ja ta annab vihjeid ka selle kohta, mis tegelikkuses Estoniaga aset leidis. Saatekülaline on allveearheoloog ja 40 aastat meremuuseumi uurimislava Mare kaptenina töötanud Vello Mäss. Saatejuht: Marek Strandberg.
playlist_add
Jun 25, 2021
Kukkuv Õun 2021-06-25
Kas Eestis hakataksegi ehitama kuukulgurit? Miks on Euroopa kosmosehõivamine muude maade järel sörkimas? Kas puudu on rahvuslikust uhkusest, mis Ühendriikide ja Hiina kosmosprogramme kannustavad? Mis toimub praegu Marsil? Miks peab minema enne Marsi-hõivamist Kuule ja mida seal katsetada saab? Ja juttu tuleb ka sellest, millised on kosmosehõivamise üks suurimaid probleeme - see on õigusruumi puudumine. Kas kosmosehõivamisel ootab meid Metsiku Lääne analoogia põhjal ees Metsik Vaakum? Saate külaline: Tartu Observatooriumi Kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja sama eriala kaasprofessor Mihkel Pajusalu. Saatejuht: Marek Strandberg.
playlist_add
Jun 18, 2021
Kukkuv Õun 2021-06-18
Kuidas töötab aju... päriselt, kuidas see siis töötab? Tuleb välja, et inimese ajus on mõni tuhat erineva rolliga ajurakku. Rohkem, kui perioodilisusesüsteemis elemente. Tänaseks on need kindlaks tehtud ja näib, et tunnete ja emotsioonide olemus on lahti muugitud. Väga paljud tunded on katseloomadel juhitavad. Inimestele õnneks mitte, sest selleks on vaja geneetiliselt muundatud katseloomi. Selliseid, kelle ajus mõtted ja tunded tekitavad «ilutulestiku» ja kelle ajurakud on ka valgusega mõjutatavad. Küll on aga nii, et Neuralink - Elon Muski ajuliideseettevõte pürib loetud ja juhitudki aju poole enda tehnoloogiat edendades. Veidi tuleb ka sellest juttu. Aga Hiinas on lood sootuks pööraseid - nemad seal kasutavad tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid ahve, et primaatide aju lahti muukida ja juhtima õpetada. Neil pole eetilisi piire nagu Läänes. Sellest ja muustki räägib neuroteadlane Allan-Hermann Pool California Tehnoloogiainstituudist. Saatejuht Marek Stran…
playlist_add
Jun 11, 2021
Kukkuv Õun 2021-06-11
Merebioloog ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži professor Henn Ojaveer tutvustab mereliste ökosüsteemide seisu maailmas. Ojaveer on ka üle sajandi vanuse Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu liige ning nende soovitused on näiteks Euroopa angerja osas vägagi karmid - nullpüük, eks ikka selleks, et angerjapopulatsioon taastuks. Enamus kahju kaladele tekib põhjaelustikule ohtlike vahenditega kalapüügist. Kui lõunapoolsetes meredes võiks mereelustikuga asjad paika minna, kui inimene oma tegevust piiraks, siis põhjapoolsetes meredes on sealse eluolu mõjutamise õle võtnud muutuv kliima. Saastejuht Marek Strandberg.
playlist_add